1. Pidurisüsteem
Bussi pidurisüsteemide solenoidventiilid juhivad peamiselt pidurivedeliku või suruõhu voolu, võimaldades pidurdamist, pidurdamist ja mitteblokeeruvat{0}}pidurdust. Levinud rakenduste hulka kuuluvad mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS) solenoidventiilid, elektroonilise stabiilsusprogrammi (ESP) solenoidventiilid ja piduri peasilindri solenoidventiilid.
Mitteblokeeruvad pidurisüsteemi (ABS) solenoidklapid
ABS-i solenoidventiilid on ABS-süsteemi peamised juhtimiskomponendid ja need paigaldatakse tavaliselt peapidurisilindri ja rattasilindri vahele jäävasse piduritorusse. Kui buss pidurdab, jälgivad rattakiiruse andurid ratta kiirust reaalajas. Kui rattal on märke lukustumisest (st ratta pöörlemiskiiruse järsk langus), aktiveerib ABS-i juhtseade kohe vastava ABS-i solenoidklapi, et reguleerida pidurirõhku rattasilindris.
Tegelikes rakendustes võib kasutatavate ABS-i solenoidventiilide arv ja struktuur siinitüüpide (nt suured, keskmise suurusega ja väikesed siinid) ja ABS-süsteemide erinevate kaubamärkide vahel erineda. Üldiselt on suured bussid oma suure kaalu ja suure rataste arvu (tavaliselt 6-10) tõttu varustatud rohkemate ABS-i solenoidventiilidega, et tagada iga ratta täpne pidurirõhu reguleerimine, tavaliselt üks või kaks klappi ratta kohta. Väikestel bussidel on seevastu vähem rattaid (tavaliselt neli) ja seetõttu on need varustatud vähema ABS-i solenoidventiilidega, tavaliselt üks klapp ratta kohta.
Elektroonilise stabiilsusprogrammi (ESP) solenoidklapp
ESP solenoidklapp on ESP-süsteemi pidurdusjõu reguleerimise põhikomponent. Selle tööpõhimõte on sarnane ABS solenoidklapi omaga, kuid see nõuab suuremat juhtimistäpsust ja reageerimiskiirust. See mitte ainult ei takista rataste lukustumist, vaid korrigeerib ka sõiduki trajektoori ja säilitab sõidustabiilsuse, rakendades erinevatele ratastele erinevat pidurdusjõudu, kui sõidukil on ebastabiilsed sõidutingimused, näiteks üle- või alajuhitavus.
Kui ESP juhtseade tuvastab ebastabiilsed sõidutingimused, kasutades selliseid andureid nagu roolinurga andur, ratta kiiruse andur ja külgkiirenduse andur, juhib see vastavate ESP solenoidventiilide tööd, et rakendada pidurdusjõudu konkreetsetele ratastele. Näiteks kui buss juhib üle (st tagarattad libisevad pööramisel väljapoole, pannes bussi pöörlema), aktiveerib ESP juhtplokk välise esiratta ESP solenoidklapi, suurendades seal pidurdusrõhku. See loob suurema pidurdusjõu, surudes seeläbi maha bussi pöörlemise ja korrigeerides selle trajektoori. Kui buss alajuhitav (st esirattad libisevad pööramisel väljapoole, takistades bussi pööramist ettenähtud trajektooril), aktiveerib ESP juhtseade sisemise tagaratta solenoidklapi ESP, suurendades seal pidurdusrõhku. See tekitab pidurdusjõu, lükates bussi mööda ettenähtud trajektoori.
2. Jõuülekandesüsteem
Bussi automaatkäigukasti süsteemide solenoidklappe kasutatakse peamiselt hüdraulikavedeliku voolu juhtimiseks, võimaldades käiguvahetust ning siduri ja pidurite sisse- ja väljalülitamist. Levinud rakenduste hulka kuuluvad käiguvahetuse solenoidventiilid, lukustussiduri solenoidventiilid ja rõhku reguleerivad solenoidventiilid.
Nihke solenoidklapp
Käiguvahetuse solenoidventiilid on põhikomponendid, mis rakendavad käiguvahetusfunktsiooni automaatkäigukastisüsteemides ja mis on tavaliselt paigaldatud automaatkäigukasti hüdraulilise juhtventiili korpusesse. Sõltuvalt nende juhtimismeetodist liigitatakse käiguvahetuse solenoidventiilid tavaliselt avatud või tavaliselt suletud tüüpideks. Kui pinge on lahti ühendatud, hoiab tavaliselt avatud käiguvahetuse solenoidklapp vedruga -koormatud avatud asendit, võimaldades hüdraulikaõlil voolata. Pinge sisselülitamisel ületab elektromagnetiline jõud vedrujõu, sulgedes klapi ja takistades hüdraulikaõli voolamist. Tavaliselt suletud käiguvahetus-solenoidventiil töötab vastupidises suunas: pingevaba-ventiil on suletud, takistades hüdraulikaõli voolamist; pinge korral avaneb klapp, mis võimaldab hüdraulikaõlil voolata.
Lukustussiduri solenoidklapp
Pöördemomendi muunduriga varustatud busside automaatkäigukastides juhib lukustussiduri solenoidklapp lukustussiduri sisse- ja väljalülitamist, parandades jõuülekande efektiivsust ja vähendades kütusekulu. Lukustussiduri solenoidklapp paigaldatakse tavaliselt pöördemomendi muunduri hüdrojuhtimisahelasse ja see töötab sarnaselt käiguvahetuse solenoidventiiliga. Kui buss saavutab teatud kiiruse (tavaliselt keskmised kuni suured kiirused) ja mootori koormus on suhteliselt stabiilne, lülitab TCU sisse või vabastab lukustussiduri solenoidventiili, et reguleerida hüdraulikaõli rõhku lukustussiduri juhtkambris. Kui hüdraulikaõli rõhk jõuab teatud väärtuseni, surub see lukustussiduri kolvi, pannes lukustussiduri plaadi haarduma pöördemomendi muunduri turbiiniga, saavutades jäiga ühenduse pumba ja turbiini vahel -seda protsessi nimetatakse lukustamiseks. Kui bussi kiirus väheneb, mootori koormus kõigub oluliselt või on vaja käiguvahetust, juhib TCU lukustussiduri solenoidklappi, et muuta selle tööolekut, vähendades hüdroõli rõhku lukustussiduri juhtkambris. Vedru sunnib lukustussiduri plaadi turbiinist eralduma, vabastades lukustuse ja taastades pöördemomendi muunduri normaalse hüdraulilise jõuülekande.
3. Kliimaseade
Bussi kliimaseadmetes kasutatavaid solenoidventiile kasutatakse peamiselt külmutusagensi või kuuma vee voolu reguleerimiseks, võimaldades jahutus-, kütte- ja sulatusfunktsioone. Levinud rakenduste hulka kuuluvad jahutussüsteemide solenoidpaisuventiilid, küttesüsteemide kuuma vee ventiilide solenoidventiilid ja sulatussüsteemide sulatusklapid. Külmutussüsteemi solenoidpaisuventiil
Siini kliimaseadme jahutussüsteemi solenoidpaisuventiili põhiülesanne on suruda kõrgrõhuga vedel külmutusagens pärast kondensaatoris kondenseerumist madala-rõhuga vedelaks külmutusagensiks. Solenoid-paisuventiil reguleerib ka külmutusagensi voolukiirust vastavalt kliimaseadme koormuse muutustele, et aurusti töötaks alati optimaalsetel soojusvahetustingimustel, parandades jahutuse efektiivsust.
Kuuma vee klapi solenoidklapp küttesüsteemis
Bussi kliimaseadme küttesüsteemis juhib kuumaveeklapi solenoidklapp mootori jahutusvedeliku voolu kliimaseadme kütteseadme radiaatorisse, reguleerides seeläbi küttetemperatuuri. Kui mootor töötab, ringleb jahutusvedelik mootori veesärgis, neelates mootori poolt tekitatud soojust ja tõstes selle temperatuuri. Kui buss vajab kütmist, lülitab kliimaseadme juhtseade kuuma vee ventiili solenoidi sisse, käivitades klapi südamiku ja avades kuumaveeventiili. Kõrge-temperatuuriline mootori jahutusvedelik voolab kuuma veetoru kaudu õhukonditsioneeri küttekeha radiaatorisse. Puhur soojendab õhku läbi kütteradiaatori ja suunab selle seejärel sõidukisse, tekitades kütte. Kui sisetemperatuur jõuab seadistuspunktini või kütet pole enam vaja, vabastab kliimaseadme juhtseade kuuma veeklapi solenoidi, lähtestab klapi südamiku ja sulgeb kuumaveeventiili, peatades mootori jahutusvedeliku sisenemise kütteseadme radiaatorisse ja peatades kütte.
4. Kütusesüsteem
Bussi kütusesüsteemide solenoidventiilid juhivad peamiselt kütuse etteandmist ja sulgemist, tagades mootori õige käivitamise, töö ja seiskamise. Levinud rakenduste hulka kuuluvad kütuse solenoidventiilid ja pihusti solenoidventiilid.
Kütuse solenoidklapp
Kütuse solenoidventiilid paigaldatakse tavaliselt kütusepumba ja mootori kütuse sissepritsesüsteemi vahele olevasse kütusetorusse. Nende esmane ülesanne on avada mootori käivitamisel kütusevoolu kanal, et varustada mootorit kütust ja sulgeda voolukanal mootori seiskamise ajal, et vältida kütuse leket. Kui juht keerab mootori käivitamiseks süütelülitit, saadab mootori juhtseade (ECU) kütuse solenoidklapile pingesignaali. See pingestab solenoidklapi pooli, tekitades elektromagnetilise jõu. Klapi südamik liigub ülespoole, ületades vedrujõu, avades kütusekanali. Seejärel pumpab kütusepump kütust paagist, filtreerib selle läbi kütusefiltri ja siseneb läbi kütuse solenoidklapi mootori kütuse sissepritsesüsteemi, pakkudes mootori pihustitesse kõrgrõhu{5}}kütust. Mootori normaalse töötamise ajal jääb kütuse solenoidventiil pingesse ja kütusekanal jääb avatuks, tagades stabiilse kütusevarustuse. Kui juht lülitab sõiduki väljalülitamiseks süüte välja, lõpetab ECU kütuse solenoidklapile pingesignaalide saatmise, vabastades{8} mähise pinge ja kõrvaldades elektromagnetilise jõu. Seejärel liigub klapi südamik vedrujõu mõjul allapoole, sulgedes kütusekanali. See hoiab ära kütuse jätkuva voolamise pihustitesse pärast mootori seiskumist, vältides nii kütuse leket, mis võib põhjustada jäätmeid või ohutusriske. Injektori solenoidventiilid
Mootori kütuse sissepritsesüsteemi pihusti solenoidventiilide peamine ülesanne on täpselt juhtida kütuse sissepritse kogust, sissepritse ajastust ja sissepritserõhku ECU juhtsignaalide põhjal. See tagab kütuse ja õhu põhjaliku segunemise mootori silindris, saavutades täieliku põlemise ning parandades mootori jõudlust, kütusesäästlikkust ja heitgaase.
Sissepritse täpsuse suurendamiseks kasutavad kaasaegsed bussimootori pihusti solenoidventiilid{0}}täpseid tootmisprotsesse ja täiustatud juhtimistehnoloogiaid. Näiteks piesoelektrilise pihusti solenoidventiilid pakuvad kiiremat reaktsiooniaega (mikrosekunditeni) ja suuremat juhtimistäpsust. Need võimaldavad mitut sissepritse (nt eelsissepritse, põhipritse ja järelsissepritse){6}}, optimeerides veelgi põlemisprotsessi ning vähendades kütusekulu ja kahjulikke heitmeid.
5. Väljalaskesüsteem
Siini väljalaskesüsteemide solenoidventiile kasutatakse peamiselt heitgaaside puhastussüsteemide, näiteks heitgaasitagastussüsteemide (EGR) ja selektiivse katalüütilise reduktsiooni (SCR) juhtimiseks, vähendades seeläbi kahjulikke heitmeid. Levinud rakenduste hulka kuuluvad EGR-i solenoidventiilid ja karbamiidi sissepritsega solenoidventiilid SCR-süsteemides. EGR solenoidklapp
EGR-süsteemi põhiülesanne on suunata osa mootori heitgaasidest uuesti mootori sisselaskesüsteemi, kus see seguneb värske õhuga ja siseneb silindrisse põlemiseks, alandades silindris põlemistemperatuuri ja vähendades seeläbi lämmastikoksiidide (NOx) teket.
Karbamiidi sissepritse solenoidklapp SCR-süsteemis
SCR-süsteem on laialdaselt kasutatav tehnoloogia bussides heitgaaside puhastamiseks. Selle põhiülesanne on karbamiidilahuse süstimine väljalasketorusse. Karbamiidilahus laguneb kõrgel temperatuuril ammoniaagi saamiseks. Ammoniaak reageerib keemiliselt katalüsaatori kohal heitgaasis sisalduva NOx-ga, vähendades NOx kahjutuks lämmastikuks ja veeks, vähendades seeläbi NOx heitkoguseid. Karbamiidi sissepritse solenoidklapp on SCR-süsteemi põhikomponent, mis juhib uurealahuse süstimist. Tavaliselt paigaldatakse see SCR-süsteemi karbamiidipihustile.
Kui siini mootor töötab, jälgivad heitgaasi temperatuuriandurid, NOx andurid ja muud andurid heitgaasi temperatuuri ja NOx kontsentratsiooni reaalajas ning edastavad tuvastussignaalid SCR juhtseadmele. Nende signaalide ja mootori töötingimuste põhjal arvutab SCR juhtseade vajaliku karbamiidi sissepritse mahu ja saadab kontrollsignaali karbamiidi sissepritse solenoidventiilile, kontrollides selle avanemist ja sulgemist. Kui karbamiidi sissepritse solenoidklapp on pinge all, avaneb klapi südamik. Karbamiidipumba rõhu all pihustatakse uurea lahust läbi pihusti düüsi väljalasketorusse udutaolises vormis. Pärast heitgaasiga segamist siseneb see reaktsiooniks SCR-katalüsaatorisse. Kui karbamiidi sissepritse solenoidklapp on pingevaba, sulgub ventiili südamik ja uurea lahuse süstimine lakkab.
